ONKEL JONKEL - SELAVII

Õuest kostumas on müra
Me ei maga veel
Poolteist tundi vahtind seina
Ei näe se’st läbi me, ei näe
Tunne mälestuseks jääb
Murtud ammu meie jää

Sügavale peidame endid
Kuniks tervitab nälg
Sest toorelt neelame tundeid
Just nii see käib
Aeg ravib haavad, olen valutu
Kuid elu ümberringi tundub mõttetu

Satiivist saanud rutiin
Snapchatist butiik
Kuhu elu küll viib sedasi?
Edasi!