Liisi Koikson - Väike Järv

Minu sügavust pole keegi mõõtnud veel
Kaldaid kumeraid varjab roogude tihe loog
Taeva peegeldus isemoodi on iga kord
Talveks külmuda pole osanud veel ma

Tuule virvendus vahel rahutuks mind teeb
Rõõmus kurbus on minu sügavas selges vees
Tormi tulemist loodan küll, kuid kardan ka
Loodan kunagi jõgi alguse must saab

Ootan veel ja kogun vett kuni järveks saan
Ainsaks järveks joodavaks, keset kuiva maad
Las siis lilled õitsevad, kui neil aega on
Las siis kalad ujuvad, kui neil ruumi on